Bernhard Leitner (1938) is an artist and architect, sound and space designer based in Vienna, Austia, who studies the relationship between sound, space, and body.
He designed the first sound-space sculpture, a multi-channel architecture of sound allowing the installation space to emerge through the sound.
Since the late 1960s, Bernhard Leitner has been working in the realm between architecture, sculpture, and music, conceiving of sounds as constructive material, as architectural elements that allow a space to emerge. Leitner speaks of “corporeal” hearing, whereby acoustic perception not only takes place by way of the ears, but through the entire body, and each part of the body can hear differently.
Kuuekümnendate aastate lõpust ruumi- ja heliga, täpsemalt publiku immateriaalse ruumitaju helilise aktiveerimisega tegelenud Viinis baseeruv Austria kunstnik Bernhard Leitner esineb käesoleval näitusel heli ja ruumiinstallatsiooniga ehk heliskulptuuriga “Klangspielgang”.
Tema installatsioonide põhiliseks tajusid ergastavaks füüsiliseks elemendiks on madal- ja kõrgsagedushelid, mille puhul publik ei taju auditiivse ruumi paralleeleksistentsi mitte üksnes kõrvadega, vaid läbi helide tekitatud füsioloogilis-kehaliste protsesside, mitte niivõrd kuulates, vaid liikudes läbi erineva auditiivse tiheduse ja sagedusega ruumiväljade. Töötades aastakümneid valdkonnas, mis hõlmab ja ühendab arhitektuuri, skulptuuri ja muusika elemente, loob ta helifoone kui konstruktiivset materjali, mis liiguvad ruumis erinevate kiirustega, kord tõusevad kord langevad, resoneeruvad erinevate sagedustega ja töötavad kui kujuteldavad arhitektuurielemendid, mis loovad installatsiooni skulpturaalse osaga paralleelse, mitte niivõrd visuaalse vaid kehalis-auditiivsena adutava ruumikogemuse.
Installatsioon moodustab näituse külastajale erinevaid tajutrajektuure, erinevaid partituure, mida mööda installatsiooniruumis edasi-tagasi liikudes kogetakse mitmete heliallikate koostoimel erinevaid helivoogusid ja helitihedusi. Erinevates heliväljades viibimise kogemus ruumis liikudes – ja alles liikudes tekib lühiühendus skulptuuri ja helifooni vahel – aktiviseerib korraga tajukanaleid, mida me pole harjunud koos tarvitama, moodustades mitmekihilise, visuaalsest ja auditiivsest kogemusest koosneva eksperimentaalse tajukontiinumi.
A rippling sound composition is projected vertically from two loudspeakers, which are located inside the platform on the floor, onto a vaulted element freely suspended in the air. The surface of the flat vault becomes a reflector on which the sound appears acoustically and visibly, and is almost haptically present.
As the person enters the arched sculpture the sound appears first on the opposite side of the arch above. As the person crosses the space the acoustic image in the arch begins to roll back over the listeners head. Walking in a space with a counter directionally arching ceiling. This experience of sound, motion and space becomes more complex by the fact, that the 2-channel composition is in itself motion of sound in space.