Olafur Eliasson (1967) is Danish – Icelandic artist based in Berlin, Germany.
In 1995 he established Studio Olafur Eliasson in Berlin, a laboratory for spatial research.
He is known for sculptures and large-scale installation art employing elemental materials such as light, water, and air temperature to enhance the viewer’s experience.
He engages in an ongoing exploration of subjectivity, reflection, and the fluid boundary between nature and culture, revealing the degree to which reality is constructed and helping us to reflect more critically in our experience of it.
Eliasson uses perception in his works as it is lived in the world. People do not stand in front of his works as if before picture, but rather inside them, actively engaged, his installations posit the very act of looking as a social experience.
Berliinis töötav Taani-Islandi kunstnik Olafur Eliasson tegeleb alates 90ndate algusest uurimuslike tüpoloogiliste loodusfotode, eksperimentaalsete installatiivsete ruumide, arhitektuurimudelite ja suuremõõtmeliste loodusnähtusi simuleerivate keskkondade loomisega, olles oma loomingu tarvis asutanud Berliini omanimelise stuudio-laboratooriumi, mida iseloomustab aktiivne koostöö arhitektide, loodusteadlaste ja inseneridega.
Kui ülemaailmse tuntuse on ta saanud eeskätt alates 90ndate teisest poolest avalikus ruumis läbi viidud suurprojektidega, “Rohelise jõega”, milles ta on värvinud kahjutute värvipigmentidega mitmeid linnu läbivaid jõgesid, mitmete tehispäikestega, millest tuntuimaks oli Unilever Projektide sarjas Tate Moderni turbiinihallis esitatu ning viimati New Yorki linnaruumi ehitatud tehiskoskedega, siis just galeriiruumidesse mõeldud intiimsemate projektide puhul tuleb kõige selgemini välja tema eksperimenteerijaeetos.
Omades erakordset aastakümnete pikkust kogemust valgusinstallatsioonidega töötamisel on Eliassoni jaoks võtmeküsimus selles, kuidas aktiveerida ruumi, muuta see vaataja jaoks väljakutsuvaks, tema taju harjumuspäraseid piire ning loodusliku-tehiskeskkonna suhteid nihestavaks kogemuseks. Installatsioon “Sinu ebakindel vari (värv)” haarab enesesse vaatajad, kes sisenevad tühja ruumi tajudes erinevate värviliste valgusallikate ning omaenese varjude liikumist valgel projektsiooniekraanil. Installatsiooni siseneja heidab ruumi erinevate värvuste ja valgustihedusega varje, mis sõltuvad tema asukohast ruumis ja loovad pidevalt liikuvaid ja muteeruvaid peegeldusi ning varjudemängu.
Omalaadse tajualkeemikuna loob Eliasson keskkondi, milles vaataja saab proovile panna oma kinnistunud kujutelmi valguse ja värvi tajumisest, millesse sattununa käivitub vaatajas omakorda eksperimentaator, läbi kelle kehalise kogemuse kõnelevad erinevad irreaalsed valgusnüansid ning muutub harjumuspärane enese- ja ruumipertseptsioon.